reede, 6. november 2015

Bangkokist (2)

Rumeenlased on jube ehmunud ja põrnitsevad ringi suurte gasellisilmadega, püüdes meeleheitlikult ja suitsidaalselt orienteeruda Bangkoki liiklusest täidetud tänavarägastikus paberkaardi abil.

Raul ja M on just lõpetanud turistituuri Bangkokis. Pool laupäevast päeva veetis M Bangkoki suurimal turul, samas kui raul peitis ennast higiste habemeudemetega tai teismelistega netikohvikus blogi kirjutades, samas kui poisid tema ümber jõid, mängisid, karjusid üksteiste peale ja magasid arvutite ees toolidel. Tänu sellele on ühtlasi tegemata jäänud kõik tavalised turistiasjad ja nii kooserdavadki raul ja M kogu pühapäeva ringi mööda linna. Eesmärgiks näha kõike mida võimalik ja tuleb välja, et kõik mis võimalik on parajasti suletud. Jõetaksoga minnakse vanalinna ja hulgutakse ringi sealsetes watides (vaadake 46- meetrise lamava Buddha jalataldu, soovitab reisijuht, ja vaadake neid temobiilne-mis me nende jalgade juurde ehitanud oleme ja seda halli riidetükki mis me jalgade ette riputanud oleme, soovitab Tai turismiamet) ja lehkavatest ja habetunud ja mitu nädalat pesemata riietes backpackeritest külastunud Khaosan roadi, kus raul ja M ei sobituvad kummaliselt hästi sisse, vaatamata isegi sellele, et nende riideid on pestud vähemalt kaks nädalat või nii tagasi ja nad lõhnavad nagu roosinupud. 

Rauli peamine agenda oli näha Emerald Buddhat. See on roheline püha Buddha kuju, millest raul kuulis esimest korda kaua aega tagasi Vientianes. Tuleb välja, et kuju on olnud päris mobiilne- eri etappidel on ta käinud Vientianes, Luang Prabangis, Chiang Rais ja Chiang Mais, isegi kui mõnikord on peatus olnud lühike ja raul on oodanud, millal ta lõpuks kuju, millest ta on kuulnud kogu seekordse reisi vältel, lõpuks oma silmaga näha saab.

Mitte väga üllatuslikult on kuju majutav tempel juba suletud.

Nukralt võtab raul takso (tubli tingimise tagajärjel sai ta peale poolt tundi sõita taksomeetriga, mis andis rahalise säästu paarkümmend bahti ehk umbes viiskümmend senti) ja sõidetakse kohalikku hiinalina. Hiinalinn oma tulede ja sära ja haiuimesupiga on ilus ja elav ja segadusttekitav ja seal kohtutaksegi kahe keskealise rumeenlasega, kes on ära eksinud ja püüavad meeleheitlikult leida metroopeatust, et põgeneda sellest värvide pööblist.

Rumeenlased on esimest korda Aasias ja nende silmad on täis imestust ja hirmu ja pikal jalutuskäigul läbi öisest elust kihavate Bangkoki tänavate selgitab raul lühireegleid, mis aitavad Kagu-Aasias ellu jääda: 1) ära kunagi vaidle taksojuhiga, palu neil lihtsalt meeter tööle panna või kõnni edasi 2) ära kunagi söö turistirestoranis, vais otsi kõige sügavam kohalike inimeste urgas või tänavatoidukoht, kus toit on parem ja kvaliteetsem ja ohutum kui restoranis 3) ära kunagi eelda et asjad toimivad nagu meie arvates peaks, kuna need siin ei toimi nii ja 4) naera palju. Rumeenlased on üllatunud ja kole tõsised, nad arvavad et taksoga tuleb hind alati kokku leppida, et restoranis hind näitab kvaliteeti ja reeglid on samad mis Euroopas ja on rauli jutu osas natike üllatunud.

Kui raul ja M lõpuks Silomi rongijaamas rumeenlastele hüvastijätuks lehvitavad, tundub raulile et üks neist koputab raulile viidates omale näpuga otsaette.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar