Luang Prabangist

Öeldakse, et Luang Prabang on Mekongi pärl.

Raul on plaaninud Luang Prabangis olla kolm ööd. Jäädakse neljaks- ja sellest pole piisavalt.

Luang Prabang on palju asju. Seda võib kirjeldada kui väikest Aasia linna, kus on segatud kokku erinevad kultuurid ja arhitektuurid, miksitud kokku suurepärase toidu, Mekongi, Lao inimeste sõbralikkuse ja veel paljude asjadega. See aga ei kirjelda Luang Prabangi kaugeltki piisavalt. Luang Prabangi ei saa kirjeldada. Seda peab tunnetama.

Luang Prabang on ajalugu ja mäed, budism ja kuningaloss, tuhat oranžis rüüs munka ja sada külalistemaja vaiksetel väikestel kõrvaltänavatel. Luang Prabang on soojade tulede sära ja rohelus ja palmid ja ööturg, kus M veedab õndsaid tunde kohaliku kästitöösallide seltsis. Luang Prabang on hommikul kell viis läbi linna kõndivad ja almuseid paluvad mungad, keda raul peaaegu nägi, ja kullatud mosaiigid templiseintel. Luang Prabang on nuudlisupp ja prantsuse kohvikud ja öine grillide suitsust küllastunud toiduturg, kus euro eest saab süüa niipalju imelist Laose tänavatoitu kui suudad. Luang Prabang on kuldsed Buddha kujud ja Phousi mägi koos selle tipus oleva templiga, kust avanevad imelised vaated üle linna ja mägede ja jõgede. Luang Prabang on Kuang Si kosk, kus sa võid sukelduda türkiissinisesse vette ning puhata päevapalavusest pähevoolava kose all, samas kui väikesed kalad su jalgu näksivad. Luang Prabang on Tamarindi restorani kokanduskursus vesiroosidest täidetud tiigi kaldal, kus raul küpsetab täidetud sidrunheina, suvikõrvitsa jeow, laapi tofuga ja kookose ja lilla riisi magustoidu, mis maitseb jumalikult ja paneb raulil kõhu lippama mis kole. Luang Prabang on lindude laul banaani- ja papaiapuudel, Nam Khan ja Mekongi jõgede aeglane kulgemine ja viirukilõhn. Luang Prabang on Wat Xien Thong tempel oma kuldsete katuste ja kõrguvate stupadega. Luang Prabang on vaikus ja valgus ja mangosmuuti ja blogimärkmete kirjutamine kuldse templi trepil, samas kui päike loojub mägede taha. Luang Prabang on kohaliku kauba imetlemine hommikuturul, õhtusöök toiduturul, naeratades tingimine ööturul ja viimane õhtune istumine smuutiga puuviljaturul. Luang Prabang on hommikune banaanipannkook ja sidrunimahl Lane Xangi külalistemajas. Luang Prabang on keskväljak, kus lapsed - nii mustapäised kohalikud kui väikesed valgepäised turistide lapsed - mängivad koos õhtuti jalgpalli ja naeravad ja hõiguvad ja plaksutavad käsi ja kukuvad ja tunnevad võidurõõmu ja kaotusekibedust.

Luang Prabang on kõike seda ja veel palju rohkem. Luang Prabang on elus. Ta on elus iga raku ja pooriga selles vaeses riigis, mis sulle alati naeratab. Sa elad selle sees, sa hingad seda sisse, sa jalutad tänavatel ja imetled seda imekaunist linna ja inimesi ja tunned, et sa ei taha iialgi siit lahkuda.

Luang Prabang on Mekongi pärl.