Otse põhisisu juurde

Chiang Raist

Peale Laost mõjub Tai nagu külm ämbritäis vett.

Seda mitte seetõttu, nagu oleks Tais midagi väga halvasti. Lihtsalt peale Laost mõjub Tai kuidagi turvaliselt. Rahulikult. Igavalt. Kõik töötab, kõik on kena, kuid selles pole värve. Puuduvad tervad servad, mis tõmbaks sind aegajalt katki. Kõik on sujuv, voodid puhtad ning hommikul saab ärgata lutikahammustusteta. Kõik on tore, aga harjumatu, eriti kuna esimesel hommikul raul magab pikalt sisse, kuna mitte ühtegi kukke pole teda äratamas.

Chiang Rais on peatus kaks ööd. See on kena linn puhta mäeõhuga, ümbritsetud sinetavatest mägedest. Siin on igal tänaval konditsioneeritud 7/11 poed, kust sa saad igal hetkel kõike mida vaja, minemata seda kusagilt turult otsima. Siin on tore toiduturg, kust saab paari euro eest suurepärast toitu - nii hot pote kui pad thaid kui kõike muud, mida sa võiksid tahta. Siin on kena väike ööturg, kus saab veeta õhtutunde erinevate rohkem ja vähem kasulike ja kasutute asjade üle tingides.

Chiang Rais on ka hulk vaatamisväärsusi ja eksursioone ja päevatrippe, kuid peale Laost on maad võtnud kergelt demoraliseeritud olek. Adrenaliini on tegevustes vähe, ja nii kulgevadki raul ja M sihitult mööda Chiang Rai tänavaid, püüavad enam-vähem edukalt vältida valulikku surma liikluses, veedavad aega kohvikutes lugedes ja mõtlevad, et kuhu edasi. Kunagine plaan nägi ette liikumist läbi Chiang Mai Bangkokki ja sealt edasi kusagile randa, et pisut puhata enne seda, kui M peab koju sõitma ja raul läheb üksinda edasi Myanmari hulkuma, kuid see on selliste etteplaneerimata reiside võlu et plaane saab muuta, ja nii raul ja M istuvadki paar päeva reisiraamatutest, logedes Malaisiast ja Indoneesiast ja Kambodžast ja muuduest riikidest, kuhu potentsiaalselt oleks võimalik Tai asemel edasi liikuda.

Lõpuks, peale kogu päeva kestnud lennupiletite puurimist, kehitatakse lõpuks õlgu ja otsustatakse, et antakse ikkagi Taile ka võimalus.

Ja sellest hetkest hakkab ka Tai rohkem värve omandama. Ööturg ei paistagi enam Luang Prabangi turu kõrval nii nukralt hall. Hot pot omandab maitse, mis meenutab Laose laape. Inimesed tunduvad rohkem naeratavat ja tänavalt ostetud kookospähkel ei maitsegi enam nii palju halvem kui Laose oma.

Ja muidugi on Chiang Rais Valge Tempel. Kuigi templeid on palju nii Laose skui Tais, siis on maailmas vaid üks Valge tempel - Tai kunstniku poolt loodud sürrealistlik ja ilus temple, kuhu on kombineeritud traditsioonid ja tänapäevane kultuur, kus templi seintel hängivad Superman ja Batman, templisse sisened mööda silda mille kõrval äraneetud sirutavad oma kivist käsi ülespoole ja õues on puu otsa riputatud Gollumi pea. See on kummaline ja müstiline moodustis, millega tutvuda saab pisut vähem kui tunni, kuna siis läheb tempel lõunapausile ja külastavad turistid suunatakse lähedalasuvasse kompleksi šoppama.

Lisandväärtusena kogu Chiang Rais veedetud aja jooksul on see, et raul paneb kokku veel paar potentsiaalset reisiplaani Malaisiasse ja Kambodžasse. Nii palju kohti kus reisida, nii vähe aega.

Kommentaarid