Hüvastijättudest

Hüvastijätud on rasked.

Raul ja Pham jalutavad mööda Sapast lounas asuvaid riisiterrasse ja astuvad läbi kohaliku küla südamest, kus raul veedab aega, koos kohalikega korvitsalehti lounasöögiks puhastades. Ilm on kehva - tibutab jahedat vihma - ning raulil on kerge palavik ilmselt eelmiste päevade päikesepoletustest voi karmist puskarijoomisest, nii et vesipühvlitega kündmine jäetakse järmiseks korraks. Lisaks votab raul kaasa hiiglasliku koti kohalikku haruldast metsikut teed, makstes selle eest paar eurot.

Lounaks Phami koju tuleb ka tema ode, kes parajasti on tuuritamas kahe keskealise Austraalia turistiga. Ometi kord ei pea raul selgitama misasi Eesti on, kuna ühe austraallase ema on Eestis sündinud lätlane. Austraallased on kahjuks liiga vanad Eestis oppimiseks, aga neil on poeg, kes parajasti otsib oppimis- ja töötamisvoimalusi Euroopas, ning austraallased lahkuvad rauli visiitkaardi ja kindla lubadusega poeg Eestisse saata.

Tund enne rauli Hanoisse suunduva bussi lahkumist istuvad raul ja Pham Sapa kiriku ees trepiastmetel ja vaikivad. Tehtud on pildid, vahetatud lubadused uuesti kohtuda, kuid nad molemad teavad ka, et Eesti ja tilukese Ta Phin küla vahel on tuhanded kilomeetrid. Pham ja tema pere ei hakka kunagi elama nii nagu Euroopas ja on väga vähetoenäoline, et tema voi ta abikaasa kunagi Euroopasse saavad, ja see teeb äramineku nukraks. Raul sai jagada nende elu moneks päevaks, kuid nemad ei saa kunagi jagada rauli elu.

Kui buss saabub ja raul on oma seljakoti pagasiruumi visanud, vahetatakse viimased hüvastijätud ning Pham kaob oma punase pearäti vilkudes eemal seisva inimmassi sekka, kus ootavad teda mootorrattal istudes Phuong ja ta viieaastane tütar May.

Viimane, mida raul näeb enne bussi astumist, on hüvastijätuks lehvitava May tilluke käsi.

Ning nii lopeb maagia ja algavad igapäevased turistimured. Raulil ei vea bussikohaga, kuna reisisaatja paigutab ta vahekäigupoolsesse ülemisse lamatsisse, kus akna pool juba laiutab vietnami poiss ja üle vahekäigu on pandud kaks suurt lääne turisti. Üks nendest on kanadalane, kes on lopetamas paarikuust Aasia reisi, ning kes ei väsi manamast, kui nome oli tema Sapa-kogemus. Teine on tugevalt ülekaaluline turist Ühendriikidest, kelle reisi on korraldanud reisiagent, ja kelle kogemused on olnud sellised, et ta lubab tagasi joudes kogu oma raha tagasi nouda, agendi Tripadvisoris maatasa teha ja voimalusel ta ka ära kägistada, mitte tingimata selles järjekorras. Kurtmine kestab kaua, kuni ameeriklane lopuks votab sisse topeltkoguse xanaxit ja kustub nagu katkine säästupirn,

Pikk on tee tagasi Hanoisse.