laupäev, 10. mai 2014

Huest veelkord

Koik kogu linnas paistavad Dani tundvat.

Omamoodi hämmastav, kuidas ameeriklased seda teevad. Dan on Hues olnud, nagu raulgi, vaevalt päeva, ning koik tunnevad teda. Turistid tulevad talle vastu ja tervitavad, kohalikud panevad talle käe kohu peale ja hooruvad seda ning Dan ise, jättes esialgu mulje kui tüüpilises kitsarinnalisest ameeriklasest, surfab läbi selle koige, nokamüts kiilaksaetud pead katmas ja lai irve näol. Happy Buddha, ütlevad kohalikud tema kohta, ning toepoolest on Danil teatud sarnasus onnelike budakujudega.

All ootab juba autojuht, kelleks on Michaeli Vennapoeg ja kes kruiisib oma viimase sona Chevyga mööda kitsaid külavaheteid nagu elukutselinne ralliäss. Vasakule ja paremale pogenevad kanad ja kitsed oma kalli elu eest ning selja taha jääv tolmujutt touseb korgel ning Dan on natuke närviline ja pühib higi.

Keisrite mausoleumid on muljetavaldavalt ülepingutatud ehitised, mis on pakuslt täis Aasia turiste, kes  ‘NO PHOTOS!’ siltide juures endast aktiivselt selfiesid klopsutavad. Khai Dinhi mausoleum meenutab midagi keskaegsest Hiinast oma lugematute ornamentide ning valvel seisvate kujudega, samas kui Tu Duci mausoleum on laotunud üle hiiglasliku maa-ala ning holmab endas väikeseid pagodasid ning veesilmi, mis on ligi neljakümnekraadises kuumuses uskumatult ahvatlevad. Hue siblinast eemal mojub Tu Duci mausoleum eriti rahulikult, kus hea meelega votaks tooli, paigutaks selle mone männi alla ja imeks läbi kõrre kookospähklivett, aga haual seda vist ei sünni teha.

Tagasi linna saabudes tehakse kiire peatus kohalikus tänavatoiduurkas, kuhu Dan, siseneb kerge hirmugrimassiga. Tuleb välja, et oma mitme Aasias veedetud kuu jooksul on Dan valdavalt toitunud lääne toitudest, ning see on tema esimene kord, kus ta toelist vietnami toitu proovib. Raul tellib molemale korraliku portsu bun bo hue’t, mis on supp liha ja riisinuudlitega, mille korvale käivad riisipätsid ja magustoiduks erinevad venivad riisijahust koogid. Tuleb välja, et Dan pole oppinud ära ka toidupulkadega söömist, ning tema katsed supikausist pulkadega riisinuudleid välja õngitseda, tekitavad kõrvallauas olevatele vietnami poistele kergekujulisi naerukrampe.

Dan sööb ja matsutab ja ütleb pärast, et see on parim toit mis ta oma reisi jooksul saanud on.

Ohtul leiab Dan seltskonnaks lisaks kaks saksa tüdrukut, Sofie ja Hannah, ning kuna tuleb väja, et nii Hannahil kui raulil on kaheldav õnn sel päeval aasta vanemaks saada, siis otsustab Dan kogu seltskonna vedada Hue pubituurile. Selle tagajärjeks on ohtu, kus neli lääne turisti koperdavad mööda kõikvõimalikke asutusi, kus Dan teatab üha kangema keelega, et tal on seltskonnas mitte üks vaid koguni kaks inimest, kellel on täna sünnipäev, ja nõuab seetõttu kas allahindlust või tasuta jooke, ja enamasti saab mõlemad. 

Sofie ja Hannah on mõlemad värskelt lõpetanud ülikooli ning esimest korda Aasias, ning on natuke eksinud. See ilmselgelt ei sega raulil neid Eestisse õppima värbamast. 

Hues on üllatavalt palju baare ja ööklubisid, mis on täis nii juuksegeelist läikivate juuste ja ponisabadega lääne mehi ning viimseni üles löödud kohalikke vietnami tüdrukuid, ning paistab, et nad segunevad üsna hästi. Vahepeal proovib üks Ponisabadest ka Sofiele märlamatult kätt ümber panna, kuid Dan VAATAB teda ning Ponisaba võtab käe ära ja lahkub midagi arusaamatut pomisedes.

Kesköö paiku aga lõpeb paraku Dani jõud ja ta paneb pea lauale ja kustub, ning raul on sunnitud ta koos kahe kleenukese tüdrukuga ära hotelli vedama. Tee läheb läbi tänavate, mis on palistatud lugematute välibaaridega, mis on täis turiste ja kohalikke, ringi sõidavad müügimehed jalgratastega, mille külge on ehitatud ahi, ning müüvad erinevaid sooje snäkke, ning Dan on oma tubli viiekümne ülekiloga rauli õla najal raske nagu issanda rist. Onneks pole kaugele vaja minna ja raul saab jätta ta hotelli vastuvõtutüdrukute kätte ja igaks juhuks lükkab homse Hoi Ani sõidu alguse natuke hilisema peale, kuna Dan näeb välja, et ta ei hakka liigutama vähemalt enne kahte päeva.

Kui nii votta, siis polnud tegemist sugugi mitte koige halvema sünnipäevaga. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar