Mitmekesi maailmas (Murphyst rääkimata)

(asukoht Nha Trang) See algab sellega, et kole kiire hakkab, et jõuda ikka õigeks ajaks tuurile. Pisikesse vanasse mikrobussi topitakse raul, H ja lisaks veel kaheksa hiinlast. Hiinlased on natuke ärritunud, tundub, et nad said natuke tuuri hinnaga petta – kui raul ja H maksid 10 dollarit näo kohta, siis hiinlased maksid 15. Raul sisemas irvitab, et saavad petta ka teised inimesed peale teda, aga see irvitus tuleneb tegelikult sellest, et raul on lihtsalt patoloogiliselt halb inimene. Sadamasse jõudes liitub rõõmsa eesti-hiina sõbraliku segaseltkonnaga umbes kolmkümmend erinevatest maailmanurkadest pärit inimesi – on iirlasi, indialasi, rootslaseid, austraallasi, prantslaseid ja veel hiinlasi. Väga palju hiinlasi, nii et kogu meie laev saab hiinlasi täis. Esimene neljast saarest on akvaariumisaar – hiiglaslikus laevakujulises betoonmonstrumis on väikestesse akvaariumitesse sätitud igasugused mereelajad kes läheduses on. Muuhulgas avastab raul ennast vastamisi põrnitse...

See algab hommikusöögiga. Hotellis serveeritakse hommikusööki kaheksandal korrusel, kus ühelt poolt avanevad vaated Nha Trangi lahele ja teiselt poolt linna piiravatele mägedele. Raul leiab menüüst oma suurimaks rõõmuks järjekordselt Pho Gha nuudlisupi ning lürbib seda õnnelikult nagu hernes, samas kui H pistab rinda banaanipannkookidega – ilmselgelt on H taas libisemas tagasi Euroopasse vaatamata kõigile rauli katsetele teda Aasias hoida. Kuna eelnev päev on suuresti oldud turisti rollis ja vaadatud turistide poolt hinnatud asju, siis on ilmselgelt aeg tegeleda ka asjadega, millega turistid alati ei tegele, ja nii sukelduvadki raul ja H sügavale kohalikesse põiktänavatesse, eesmärgiga leida postkontor ja kohalik turg. Postkontor on kohe mere lähedal asuv vana ja hall hoone, kus sellele vaatamata leiab piisavalt uniseid vietnami tädisid, postkaarte ja marke, et mõned kaardid saata, postkaardi saatmine eestisse maksab 12 500 dongi, ehk kusagil 50 senti. Turg aga o...

See tegelikult ei algagi, vaid pigem jätkub. Küünarnukkide vahel siplemine on kestnud tunde, iga bussijuhi tuututamise peale ärkab raul valulikku reaalsusesse üles ning iga pidurdamise korral hakkab ta libisema kõrgelt alla vahekäiku. Kui raul püüab ennast vähegi inimlikumalt oma silgupütis sisse seada, tugevdab rauli kõrval olev vietnamlane survet rauli ribidele ning vahepeal tabavad H poolt tulevad juhuslikud, kuid kirurgiliselt täpsed küünarnukiliigutused täpselt rauli silmamune. Pooleldi unes-ärkvel on aeg tiksunud päikesetõusuni, kui vietnamlane ärkab ja tõmbab aknal kardina eest. Raul vaatab aknast välja. Seejärel vaatab ta välja ka teisest aknast. Ühel pool bussi on sirge ja järsk, hommikupäikesest oranžiks värvitud kaljusein, teisel pool sügav langus otse helesinisesse merre. Nende vahel keerutab kitsas teerada, mille peal meie bussijuht juhib oma suurt bussi, pilgutamata silmagi ning tallates vaheldumisi pidurit ja gaasi nagu oleks tal jalas krambid. Raul suleb mõnek...

(Marsruut Thanh Hue - Can Tho - Ho Chi Minh City - Nha Trang) See algab sellega, et H tuleb ja lööb rauli maast lahti, kuna päike on  juba tund aega tagasi tõusnud ja hommikusöögi aeg on ammuilma käes. Raul veab ennast moskiitovõrgu alt välja ja avastab, et jõgi on taas kord ära kuivanud. Paistab, et Mekongi lisaharude veetase tõuseb-langeb pidevalt ja määramatult, või siis on raulil vaenlasi rohkem kui ta oskas oodata või on globaalne soojenemine ootamatult Mekongi jõudnud. Peale hommikusööki jalutavad raul ja H veel korra Thanh Hue külas ringi. Inimesed valmistuvad Tetiks, aastavahetuseks, mis kestab siin mitu päeva – Teti ühel päeval ollakse koos perega, ühel külastatakse sõpru, ühel sugulasi, ühel õpetajaid. Sellele eelneb põhjalik kodude puhastamine, värvimine, riiete pesemine ja üldine põhjalik suurpuhastus, mis läheb nii kaugele, et ka aias olevad puud värvitakse valgeks. Inimesed on sama sõbralikud nagu alati – naeratavad, noogutavad, lapsed jookseva...

(Asukoht Thanh Hue küla) See algab sellega, et raul läheb varahommikul terrassile ja avastab, et öö jooksul on jõgi ära kuivanud. Järgi on vaid nukravõitu kitsas ojake, mille mudastel kallastel siblivad ringi sisalikud ja Hungi kaks paati näevad mudas lösutades välja kurvad nagu kaldale sattunud vaalad. Raul on nüüd natuke mures, et kõik ta vaenlased ummistasid jõe ära ja et ta on põhjustanud ökokatastroofi, aga kui Hung tuleb hõigates, et viie minuti pärast on start, siis ta unustab selle mure ära ning nii raul kui H ronivad paati. Paat on aga mudas kinni ja pealtnäha soovib liikuma minna sama palju kui Reformierakond soovib läbipaistvust oma rahastamisküsimustesse. Samas niipea, kui raul ja Hung seda kahekesi jõuliselt lükkavad, hakkab paat ootamatult kiiresti vee poole vajuma, ning vaid napilt jõuavad lükkajad paati hüpata.  Hung laseb üle jõe kajada võidurõõmsa kisa, mis samas pöördub vandumiseks, kui ta avastab, et hommikusöök on kaile maha jäänud. Samas,...

(Marsruut Ho Chi Minh City-Can Tho-Thanh  Hue) See algab sellega, et ka H jõuab lõpuks Aasiasse, tellib hommikusöögiks korraliku portsu Pho Gha’d nagu õige eesti naine kunagi ja peaaegu isegi sööb seda. Peale hotelli check-outi istutakse taksosse ning sõidetakse kolm kilomeetrit teadmata suunas, kus olevat koht, kust saab osta bussipileteid Can Thosse. Taksod Saigonis liiguvad mingitel müstilistel alustel kogu liiklusvoolu sees, kedagi müksamata ja liiklusohtlikke olukordi tekitamata – sest noh, ei saa tekitada liiklusohtlikku olukorda süsteemis, mis olemuselt ongi liiklusohtlik olukord. Tohutus rollerite massis sõelub taksojuht oma suure masinaga libedalt nagu lipsab valimislubadus poliitiku suust ja poetab lõpuks rauli ja H koos kõigi seljakottidega maha kusagil jumal teab millises Saigoni otsas oranži Phong Trangi sildi ees, mille taga on kontor, kus on sada karjuvat vietnamlast, kellest mõned isegi paistavad pileteid müüvat. Imekombel saadakse ka piletid, raul ja H top...

See algab karjatusega. Karjatuse põhjustajaks on H, kes on telefoni kätte võtnud ja vanast refleksist on vajutanud meilide allalaadimise nuppu. Hirmunult viskab ta telefoni käest, ning päev võib alata. Esimeseks osaks on hommikusöök, milleks raul valib kohaliku nuudlisupi, samas kui H, kes pole veel Euroopast välja saanud, proovib õnne munade ja vorstiga. H ilmest saab aru, et munade ja vorstiga viskaks ta parema meelega lutsu, samas kui raul piiritult naudib traditsioonilist Vietnami nuudlisuppi, isegi vaatamata sellele, et selle söömise järgselt lehvitavad raulile kurvalt hüvastijätuks järgmine kolmandik tema maitsenäsadest. Päeva plaanideks on tutvuda Saigoniga, osta välja piletid järgmiseks päevaks Can Thosse ja seejärel vaadata niisama ringi. Saigoniga tutvumine peaaegu algab ja lõpeb esimesel tänavaületamisel, mis koosneb kaosest, kus tuleb lihtsalt edasi liikuda ja loota parimat. Sakslasest tädil oli õigus - Saigoni liiklus on kontrollimatu mäsu rolleritest, autodest, ...

(Marsruut Tallinn-Frankfurt-Singapur-Ho Chi Minh City) See algab sellega, et Esivanem sõidutab lahkelt rauli ja H lennujaama poole sest, noh, millestki peab ju ka viienädalane reis algama. Frankfurdis vahetatakse lennukit ja istutakse ümber maailma suurimale reisilennukile, kus siiski pole jalgade jaoks piisavalt ruumi. Aknad on küll suured, millest võib kogu reisi jooksul imetleda gigantlikku lennukitiiba. Muidu läheb kümnetunnine lend rahulikult, kui välja arvata tõsiasi, et ükskõik kuidas raul ka ei proovi, magama ta ei jää. H-l sellist probleemi pole ja tema tukub rõõmsalt ja raul on natuke kade, kuni H ärkab üles ja ütleb, et nägi just unes, et lennuk kukkus alla. Natuke siis seepärast stressanud, kehitab ta õlgu ja magab edasi.  Hommikul lennukist välja kobides peab tunnistama, et Singapuri lennujaam on ilus, täis purskkaevusid ja rohelust. Oodates edasilendu Saigoni rahuldatakse magamatusest tekkinud nälga kohalikus restoranis, kus raul palub omale keskmis...

Kõige paremini ütleb 'täna on minek' see, et nii raul kui H. on vahepeal lootusetult haigeks jäänud. Tuult meie räsitud tiibadesse, eks.

[17:16:28] raul: ma lihtsalt ei jaksa [17:16:30] raul: see on võimatu [17:16:33] raul: töö kahekordistub [17:16:35] raul: nagu kogu aeg [17:16:38] raul: ma tapan ja tapan teda [17:16:59] raul  ma olen täna teinud kümneid lepinguid, registreerinud kümneid hinnavõrdlustabeleid, kinnitanud arveid, vastanud mitmekümnele kirjale [17:17:02] raul: ja seda tuleb [17:17:06] raul: pressib uksest ja aknast sisse [17:17:10] raul: väsimatult [17:17:11] raul: peatumatult [17:17:39] RT: ära muretse. sa lihtsalt lähed ülehomme ära.

[11:02:44] H: sa ei kujuta ette mis ma tegin [11:04:36] H: ma saatsin eelarve planeerimise tabeli lingi nii meie maja 30 inimesele [11:04:39] H: lingi [11:04:51] H: mille ma tegelikult saatsin [11:05:01] H: oli link vientnamile: what to do in nha trang [11:05:34] raul :D

Kuna Esivanemad on natuke mures rauli reisimiste pärast ning nad on veendunud, et Vietnamis ja Filipiinidel ootavad rauli nuge lehvitades umbes miljon kriiskavat kõrilõikajat, siis raul otsustab natuke neid muresid maandada Youtube abil. Ta otsib kärmelt välja kõige ilusamad videod Palawanist, videod ja fotod laevasõidust Coroni saarele ning kutsub Esivanema neid vaatama, et ta saaks aru, kuhu raul tegelikult läheb. Kõik on kaunis - Palawani loodus on imeline, merevesi on sinine, rohelised merest tõusvad kaljud uskumatud, videos on paadiga imelistel laguunidel purjetavad naervad ja lehvitavad ja ütlemata õnnelikud inimesed, karme tätoveeritud peakütte ei ole kusagilt märgata ning Esivanem tunneb silmnähtavat kergendust Seejärel läheb aga videos hetkeks ekraan mustaks, sinna ilmub kiri 'Ja siis...', ning järgnevad kaadrid näitavad efektselt ootamatult saabunud pisikest taifuuni, ümberläinud paati ning selle külge klammerduvaid karjuvaid inimesi. Järgmine kord vaatan...

Raul avastab, et ta on juba ligemale kuu aega olnud kurjategija ning sõitnud ringi kehtetute autojuhilubadega. Seda probleemi läheb ta kõigepealt lahendama perearsti juurde, et saada tervisetõend, mis kinnitaks, et raul on igatepidi jonksus inimene, kes võib juhtida erinevaid neljarattalisi sõpru. Kuna arsti juurde mõistliku aja jooksul aega ei saa, siis ta natuke aega nutab telefoni otsas, ning saab pereõe käest loa tulla lihtsalt ukse taha ootama, et kontrollitakse rauli tervis ära mõnel vabamal hetkel. Kui Raul kohale jõuab, siis kontrollprotseduurid käivad kiiresti. Vahepeal tunneb õde huvi, et kas raul on ka üks nendest kümnetest jobudest, kes pole tähele pannud, et nende load on viimasel ajal aegunud. Raul nõustub et jah, ta tõepoolest on üks nendest kümnetest jobudest ja selgitab, et ta tahab lube korda ajada veel enne ärasõitu. Õde küsib et kuhu raul sõidab. Raul ütleb et Aasiasse. Õde küsib et mida tegema. Raul räägib hingestatult purjeretkedest tundmatusse, ujumisest koo...

Vietnami viisad olemas. Lennupiletid Tallinn-Frankfurt-Singapur-Saigon-Manila ostetud. Keegi härra Hung on lubanud, et majutab meid Mekongi deltas mõned päevad ja sõidutab meid mööda jõge ringi. Bussipiletid Saigonist Nha Trangi on olemas ja tõenäoliselt tagasi ka. Mingid rudimentaarsed plaanid, mida Nha Trangis teha, on ka olemas, ja need ilmselt sisaldavad endas mõningaid ääretult piinlikke katseid surfamises ning kirurgilise täpsusega korallide ja ekstra teravate mereloomade seljas tallamist. Reisi Filipiinide-osa on organiseerimata, kuid vahelduseks ma isegi ei kavatse seda praegu ära organiseerida. Küll jõuab, eeldusel, et me sinna välja jõuame. Sinu käik, Murphy.

Reisiplaan lukus. Või noh, enam-vähem lukus. Nimetame seda pigem orienteeruvaks ajakavaks, mida on hea vaadata sel ajal, kui me kurvalt Frankfurdi lennujaamas istume ja tühistatud lendude tablood põrnitseme.

Raul hüppab kiiruga läbi reisinõustamiskeskusest, et saada kohustuslikud süstid enne äraminekut. Enne Namiibiat teda natuke torgiti, aga ta enam täpselt ei mäleta millega - mäletab vaid, et millegi puhul oli vaja kordussüstimist, ja ainult seda ta lähebki sinna saama. Malaariatablette ta seekord ei taha, kuna, noh, Filipiinidel ja Vietnamis ta väga ei kavatse malaariaohtlikes piirkondades ringi kepsutada. Raul tuleb kabinetist välja, olles kirja saanud vaktsiinid hepatiidi, tüüfuse ja gripi vastu, ning taskus retsept kahe karbi malaariatablettide jaoks. Need tüdrukud seal on hullemad müügiagendid kui Mona Vie müüjad, neile pole lihtsalt võimalik 'ei' öelda.

Mitte miski ei ütle paremini, et reisiettevalmistused käivad täie hooga, kui meeleheitliku alatooniga kirjavahtus kellegi härra Hungiga Vietnamis, kirglikud vaidlused selle üle, kas veeta ekstra päev Vietnamis, Filipiinidel või Singapuris, suurte summade raha kandmine mingitele pisikestele Filipiinide firmadele ja krediitkaardi info levitamine kõigile, kes seda küsivad. Huvitav, kui peale Namiibia-trippi ostis keegi minu krediitkaardiinfo eest Lõuna-Aafrika Vabariigis nuudleid, siis mida ostetakse seekord?

Vaikselt ja tasapisi võtab ilmet Filipiinide ajakava. Kogu päeva veetis raul surfates erinevates portaalides, uurides võimalikult palju taustainfot, et kokku panna võimalikult turvaline ja vaimset lõõgastust pakkuv reis. Praeguse seisuga on reisi Filipiinide-osas kirjas ujumine koos vaalhaidega, viiepäevane seiklus pisikese paadiga tsivilisatsioonist eemal mööda kümneid pisikesi asustamata saarekesi, kanuusõit mööda maa-alust jõge ning aktiivse vulkaani otsa ronimine. Ma pean ütlema, et reis hakkab vaikselt ilmet võtma.

[6.12.2012 23:01:10] raul: ma just avastasin [6.12.2012 23:01:14] raul: et Cebu Pacific Air [6.12.2012 23:01:23] raul: seesama, millega me peaks lendama filipiinidele, eks [6.12.2012 23:01:31] raul: on EU lennufirmade mustas nimekirjas [6.12.2012 23:02:15] H: mis see tähendab? [6.12.2012 23:02:28] raul: et EU reeglite kohaselt ei tohiks ta lennata [6.12.2012 23:02:38] raul: st tal on keeld lennata EU riikidesse [6.12.2012 23:02:38] H: hm [6.12.2012 23:03:34] H: mõni alternatiiv? [6.12.2012 23:04:04] raul: eip [6.12.2012 23:04:14] raul: kõik filipiinide lennufirmad on bännitud [6.12.2012 23:04:33] H: isver [6.12.2012 23:07:05] raul: samas on Cebu Pacific lennutanud ligi 60 miljonit reisijat [6.12.2012 23:07:17] raul: neist on surma saanud ainult 104 [6.12.2012 23:07:42] H: jah*? [6.12.2012 23:07:51] raul: mhm [6.12.2012 23:07:53] raul: üks lennuk põrutas mäkke [6.12.2012 23:08:21] H: aaa see [6.12.2012 23:08:28]...

Prahast tagasitulek läheb seekord lihtsalt. Ei ole viibimisi ega kummalisi olukordi. Tänutäheks selle eest jätab raul lahkelt oma salli Praha lennujaama tooli peale aga noh, Filipiinidel pole salliga ju nagunii midagi teha. Seejärel lööb raul lahti raamatu, mille peamiseks sisuks on lennuõnnetused ja nende uurimine. Helsingi ümberistumiseks on ta jõudnud raamatus kohani, kus värvikates detailides kirjeldatakse, kuidas odavlennufirma vana halvasti hooldatud lennuki vasak rootor tulepallina plahvatab ning propelleri tükid helikiirusel kaevuvad lennuki tiiba ning keresse nagu mürsukillud. Raul sulgeb raamatu, astub Flybe lennukisse, mis näeb välja nagu oleks see kokku pandud Noa ja tema loomade poolt (osa kabiinist on eraldatud sinise lindiga, kuna lennukitoolid on katki), istub vasaku tiiva ääres olevasse aknaäärsesse istmesse ja vaatab aknast välja. Mõne hetke pärast pannakse rauli näost umbes kahe meetri kaugusel propellerid tööle. 'Ahsoo,' mõtleb raul.