Itaalia, episood 4. Sorrento ja kõik on hästi.

 Sorrento AirBnb korter on mõnus ja raul ärkab hommikul väljapuhanult. Kerge konditsioneerikülmetus annab endiselt tunda, kuid peale seda, kui raul on veetnud pool tundi kuuma duši all, kaob seegi mure. Mõnusa voolava vee alt välja tulles avastab ta korteris ühe väikese probleemi – vannitoas puudub korralik ventilatsioon ja nüüd on elutuba kõik veeauru täis, kuna lükanduks vannitoa ja elutoa vahel on lahti vajunud. Raul proovib ust koomale tõmmata, aga paistab, et see on natuke katki – ainuke võimalus, kuidas ust tõepoolest korralikult kinni saab, on seda jõuga tõmmata ja seejärel seestpoolt lukustada, muidu vajub, sunnik, lahti ja kõik elutuppa kuivama riputatud riided lähevad uuesti niiskeks.

Samas see on märkimisäärselt väike probleem, sest Sorrento on ilus ja raul ja M on otsustanud minna lihtsalt ujuma ja mitte võtta ette mingeid kilomeetritepikkuseid matkasid.

Paraku selgub, et Sorrento ainuke rand on paksult rahvast täis ja räpane ning kuna sealsamas kõrval on paadisadam, siis ujuma peaks kusagil paatide pilsivees, mis pole väga atraktiivne raulile, kes on unistanud kristallselgest veest. Paologa rääkides õnneks selgub, et läheduses on palju parem rand – Bagni Regina Giovanna, boonuseks veel, et seal on ka vana villa varemed. Õnnetuseks asub see  mõned head kilomeetrid Sorrentost eemal, aga bussiliiklus viib täpselt sealt kõrvalt mööda. Samas väidab internet, et sinna on võimalik saada ka jalgsi, kui ollakse nõus aktsepteerima teatud surmariski ja kõndima natuke mööda kitsast sõiduteed. Võimalus varajaseks check-outiks on kahtlemata oluline argument, kuid kõndimise puhul ei peaks otsima bussi ega muretsema bussipiletite, õiges peatuses mahamineku ega muu sellise kõrgemat vaimset suutlikkust eeldavate tegevuste pärast.

Niisiis otsustavad raul ja M kõndida ujuma. Seljakotid jäävad maha, kuna kaasa on vaja võtta vaid natuke vett, käterätikud ja päikesekreem ning samm on ladus ja kerge. Tee on kenasti kõnnitav, kulgeb enamasti kõnniteel ning seda saadavad meeldivad vaated üle mägede ja Sorrento linna. Raskemaks läheb, kui kõnnitee kaob ja astuda tuleb otse sõiduteele ning kõik autod ja vespad ja õnnetud jalakäijad pressitakse kokku mõnele kitsale meetrile.

Sorrento sadam ja ujumiskoht. Allpool päevavarjudega rand on privaatrand, seal peab maksma et paatide pilsivees ujuda.

Raul jalutab rahulikult ja ettevaatlikult mööda teed, kui tema selja taha hiilib vaikselt hiiglaslik buss ning bussijuht, ilmselgelt tundes olukorrast sadistlikku rõõmu, vajutab signaalinupule. Bussipasunad röögatavad, nagu oleks elevant lärtsatanud maailma suurima oreli klahvidele, tuues kuuldavale helisid, mida surelike kõrvad pole mõeldud kuulma ja raul, millimeetri kaugusel südamerabandusest, teeb automaatse hüppe paremale põõsasse. Teed ääristavad rohelised taimed,  mis eemalt paistavad olevat pehmed ja turvalised ja täis kauneid õisi, osutuvad peale lähemat kontakti rauliga maailma kõige pikemate okastega roosipõõsasteks, nii et ta jätkab seekordset kahtlast avantüüri ohtrate pindmiste vigastustega.

Mõned hetked enne saatuslikku põkkumist roosipõõsaga.

Bagni Regina Giovanni rand on vähemalt seda matka väärt. Suurtest kividest ja Rooma villa varemetest ümbritsetuna sädeleb ta soojas sinakas valguses. Liivarand see pole, vaid inimesed istuvad ja lamavad erineva suuruse ja teravusega hiiglaslike kivide otsas ja kuna on käes keskpäev, siis ilmselgelt kõik vähegi pehmema moega kivid on juba varajasemate ärkajate ja targemate bussiga tulijate poolt hõivatud. Niisiis loobivad raul ja M oma riided ja rätikud maha keset suurt kivikuhja ja raul libistab ennast Vahemere sooja vette – tuleb välja, et esimest korda elus, kuna ta pole varem kunagi Vahemeres ujunud. Niisiis ta tõmbab kätega jõuliselt, et M-le ja hulgale noortele päikesepruunidele itaalia tüdrukutele muljet avaldada, jääb suhinal kõhtupidi terava ja libeda veealuse kivi otsa kinni, kiljatab nagu kuivale jäänud habetunud valge morsk, tõmbab soolast vett hingekurku ja peaaegu upub ära.

Kui aga lisandunud pindmisi vigastusi mitte arvestada, siis ujumiskogemus on tõepoolest suurepärane. Vaated on ilusad, meri on soe, nii lapsed kui vanemad teevad kaljudelt vettehüppeid ja kila käib taevani. Raul tahaks seal olla kauem, kuid kuna tema arvas, et M võtab kaasa päikesekreemi ja M arvas, et raul seda teeb, siis päikesekreem on kenasti kodus laua peal ja rauli valge kere võtab ilma kreemita juba peale mõneminutilist Itaalia päikese all praadimist kergeid vähipunakaid toone.

Bagni Regina Giovanni rand.

Niisiis seatakse sammud tagasi kodu poole ja raul otsustab, et kasutab ülejäänud Sorrento päeva selleks, et planeerida ära kogu ülejäänud reis. Kuna ööbimised on tipphooajal tapvalt kallid ja probleemid võivad tekkida ka bussidega, siis võtab ta ligi eelmisel päeval patseerimiselt ostetud pudeli limoncellot, istub Casa Lucia aeda basseini äärde ja hakkab tööle.

Õhtu on juba saabumas, kui raul lõpetab nende lõpliku reisiplaani. Sorrentost hakkavad nad liikuma järgmisel päeval praamiga Amalfisse, sealt Salernosse, sealt teevad päevatripi rongiga Paestumisse kreeka templeid vaatama, sealt järgmisel päeval praamiga tagasi Amalfisse ja siis bussiga Bomeranosse, et kõndida läbi kaheksakilomeetrine Jumalate rada ja lõpetada see Positanos. Sellega oleks reisi Amalfi ranniku avastamise osal joon all ja saaks liikuda rongiga Sitsiiliasse Calabria ja Palermo poole ning lõpuks, reisi viimasel päeval, ööpraamiga Palermost Napolisse ning lend tagasi koju.

See on hea plaan. See on peaaegu et perfektne plaan ja raul on endaga väga rahul.

Ta veedab järgmised tunnid broneerides öömaju. Kaevudes sügavale AirBnBsse ja teistesse broneerimissaitidesse kaevab ta välja suurepäraseid ja pea võimatuid pakkumisi, imelisi kortereid ja hotellilaadseid kohti, mis millegipärast on veel broneerimata ja broneerib need. Järjest laekuvad teated tema halastamatult rapitud pangakontolt – sada eurot ööbimiseks sinna ja paarsada tänna, kuid see on kõik seda väärt. Need kohad on ilusad. See reis, mis juba on alanud hästi, läheb lihtsalt suurepäraseks. Kõik läheb ülesmäge ja raul on endaga väga rahul.

Kõik on hästi.

See hetk, kui kõik on veel hästi. Sellele hetkele ei ole mõeldud jääma kestma.