esmaspäev, 11. veebruar 2013

Seitsmendast päevast Vietnamis


See algab hommikusöögiga.

Hotellis serveeritakse hommikusööki kaheksandal korrusel, kus ühelt poolt avanevad vaated Nha Trangi lahele ja teiselt poolt linna piiravatele mägedele. Raul leiab menüüst oma suurimaks rõõmuks järjekordselt Pho Gha nuudlisupi ning lürbib seda õnnelikult nagu hernes, samas kui H pistab rinda banaanipannkookidega – ilmselgelt on H taas libisemas tagasi Euroopasse vaatamata kõigile rauli katsetele teda Aasias hoida.

Kuna eelnev päev on suuresti oldud turisti rollis ja vaadatud turistide poolt hinnatud asju, siis on ilmselgelt aeg tegeleda ka asjadega, millega turistid alati ei tegele, ja nii sukelduvadki raul ja H sügavale kohalikesse põiktänavatesse, eesmärgiga leida postkontor ja kohalik turg.

Postkontor on kohe mere lähedal asuv vana ja hall hoone, kus sellele vaatamata leiab piisavalt uniseid vietnami tädisid, postkaarte ja marke, et mõned kaardid saata, postkaardi saatmine eestisse maksab 12 500 dongi, ehk kusagil 50 senti.

Turg aga on kõike seda, mis vastandub hallusele ja unisele vaikusele - Vietnami turud on kaootilised ja näkku karjuvad nagu ka kõik muu. Seal on müügiletid ja –putkad ja kes ei müü oma kraami katuse all, istub lihtsalt kõnniteel, või kui seal on juba keegi ees, siis sõiduteel või kui seal on ka keegi, siis riputatakse oma kaup turupostide külge. Ostjad laveerivad müüjate, nende kraami ja edasi-tagasi sõeluvate rollerite vahel, vahepeal maha kükitades ja hinna üle vaieldes.

Kui mõni EL toiduohutuse-spetsialist läheks sellisele turule, siis ilmselt saaks ta seal esimese kolme minuti jooksul  infarkti.

Lettidel ja korvidel on näitamiseks pandud kõik, mis siin kasvab, lendab, roomab või ujub ning millel on jalgu vahemikus nullist sajani. Kõik on värske, kõik elab (või vähemalt on äsja elanud) ja siputab ja püüab tähelepandamatult põgeneda või ootab resigneerunult pottipanemist.

Kanad-kuked. Osta ära ja tee kohe Pho Gha'd ja raul saab õnnelikuks. 

Supilettides ja grillpottide ümber on soovi korral võimalik ostetu kohe ära ka küpsetada, et endal vähem muret oleks.

Rauli ja H eesmärgiks on hoida lõuna pealt kokku, ning osta turult mõned puuviljad lõunaks söömiseks. Puuviljade valik turul on selline, et võtab kõigepealt silmad kirjuks ja seejärel näost mustaks. 

Umbes-täpselt just nii mustaks raul läkski.
Ananassid, mangod, papaiad, mandariinid, apelsinid, laimid ja lugematu hulk puuvilju, mida raul ei oska nimetada, on  kuhjatud korvidesse ja hunnikutesse, enamasti ilma hinnasiltideta. 

Selliseid lette on Nha Trangi turul kümneid ja kümneid. Lisaks veel need kümned vietnamlased, kes müüvad sama kraami otse tänaval. Ma annaks kogu Selveri ja Rimi supermarketiketi selle turu eest Eestis.

Tahad teada kui palju miski maksab, siis kükita maha ja hakka kätega vehkima ja kommunikatsioonibarjääri murdma. Raul hulgub ühe tädi juurest teise juurde, otsides piisavalt ilusat pomelot, ning leiab ühe lõpuks 30 000 dongi eest (natuke üle 1 euro) ja lisaks kaubeldakse juurde kaks värsket mangot ja draakonivilja, mis lähevad maksma ümmarguselt 40 000 dongi. Ära minnes avastab H veel mingi imeliku puuvilja mis näeb välja nagu midagi, mille kass on välja köhinud, ja ostab selle prooviks. Tundmatu puuvili osutub peale guugeldamist suhkruõunaks ning peale maitsmist on see piisavalt hea, et vägisi kipub minema alla koos keele ja hammastega.

Peale orgastilist suhkruõuna-kogemust on veel piisavalt ilma, et tutvuda ka kohaliku rannaga. Nha Trang on Vietnami üks parimaid randu, kuigi on täis ennast praadivaid turiste, merevesi on kohati prügine ning iga paari minuti tagant püüab keegi sulle midagi pähe määrida. 

Meri, saared, liiv ja pähemäärija-tädi. Pildilt on puudu turistid,  palmid ja venekeelne kõnetaust.

Samas on piisavalt palme mille alla ennast seada, ning kuna raul suhtub päikesekreemi natuke kergemeelselt, avastab ta ennast õhtul natuke laigulisena, kuna kõik kreemitamata kohad on võtnud juurde kauni erkpunase jume, nii et raul meenutab pisut valgepunaselaigulist sebra. Täiendades seda väljanägemist H observatsiooniga, et seitsmepäevase habemega raul näeb välja natuke nagu Mart Laar, siis loodetavasti andestatakse mulle, kui ma lähimate nädalate jooksul ei postita endast Facebooki ühtegi pilti.

Lisaks, otsides tegevust Nha Trangis lisaks rannas vedelemisele, ostetakse järgmiseks päevaks turistibüroost tuur, mis peaks viima rauli ja H neljale lahes olevale saarele. Tuuri hind 10 dollarit ja selle sees on lõuna ja transport, tundub nagu muidu saadud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar