Otse põhisisu juurde

Vientianest

Bangkoki lennujaamas hindu poiss oksendab otse põrandale. Istub ja öögib, ja siis kükitab sinna juurde ja jääb seda mõtlikult vaatama. Tundub olevat mingi segu pakorast ja spinatikastmest vist.

Raul ja M ei peatu. Neil on vaja leida laud, kus saab teha check-ini Bangkokist Vientianesse suunduvale lennukile, ning see laud on sobivalt paigutatud Bangkoki lennujaama kõige tagumisse otsa turvakontrolli taha. Raul läheb järjekordselt turvakontrollist läbi nagu seebitatud angerjas, samas kui M, kes ilmselgelt tundub olevat ekstra ohtlik, pannakse kõndima läbi täiskehaskanneeringu. 

Check-ini laua taga olev kena tüdruk on jube uudishimulik ja muudkui küsib, et kas raul ja M ikka saavad viisata Laosesse ja kuidas nad ikka Laosest lahkuvad ja muud sellist ja raul, kelle plaani Laose osas võib siiski üldjoontes kokku võtta umbes nii et 'maandume ja siis vaatame edasi et mis värk on', valetab silmagi pilgutamata maad ja ilmad kokku sellest, kuidas nad muudkui busside ja paatidega Laosest ära sõidavad.

Üks valede abil läbitud check-in tehtud ja poolteist tundi lennatud, jõutakse Vientianesse. Vientiane lennujaam on avatud seintega selline vana valge hoone, kus on gigantne järjekord laua taga, mis kannab nime 'visa on arrival', ning kuhu ühest otsast lähevad sisse avaldused ja passid ja passifotod ja teisest otsast läheb sisse raha ning välja tulevad viisatatud passid. Rauli tabab hetkeline mõttepaus kui ta peab viisataotlusesse kirjutama oma Laose aadressi kuna tal pole vähimatki aimu - Vientiane ööbimine on broneeritud läbi AirBnB ja raulil on oma majutajalt saadud info umbes selline et 'näita seda arusaamatut teksti taksojuhile ja küll ta su kohale toob'. Raul otsustab et pole midagi teha, tuleb jälle valetada ja kribab kokku igasugust jama.

Laose viisaametnikule ei paku see üldse huvi. Tuleb välja, et raul, kes on 24h kestnud lendamisest natuke kapsas, on teinud sootuks teise strateegilise vea ja märkinud, et reisi alguspunkt on Bangkok, ning piirivalvur tuustib rauli passi ja otsib sealt Tai templit, mida aga pole. Raul selgitab mis ta selgitab, aga paistab, et vist jääb Laosesse sisenemata, kuni raul sikutab kotist välja online check-ini tõestavad pardakaardid, mis näitavad, et reis algas ikkagi Tallinnast. Piirivalvur põrnitseb mõnda aega süngelt pardakaarte ja raputab pead, aga siis leebub ning laseb rauli ja M ikkagi läbi. 

Täiendav intervjuu on veel piirivalvuriga ja raul näeb, kuidas kõrvalboksis püüab üks paarike meeleheitlikult selgitada, et nad ööbivad oma sugulase juures Vientianes, ja neil pole seetõttu hotelli broneeritud, aga piirivalvur raputab kindlameelselt pead ja raul mõtleb et nonii, asi on jama.

Piirivalvur lõpuks aga viskab rauli passile ükskõikse pilgu ja raul ja M on Laoses. Ütle veel et valetamine ei tasu ära.

Ja Vientiane lennujaamast välja astudes saab raul aru, et ta on taas Aasias. Tuttav niiske soe temperatuur ja lõhnad, ringisiblivad inimesed ja igakülgselt enesestmõistetavalt toimuv elu igal tänavanurgal. Pisikesed poed, auklikud tänavad, voodid keset poodi, aeglaselt voolav Mekongi jõgi ja aroomid, mis moodustuvad igal tänaval grillitavatest erinevatest söödavatest ja söödamatutest asjadest, värvid ja rollerid ja segapuntras sõitvad autod. Raul ja M helbivad pho gad Mekongi ääres olevast Vietnami väikesest restost ja nosivad pad thaid oma väikese Vientiane korteri allkorrusel olevas restoranis ja kolavad mööda linna ja jõepromenaadi ja püüavad mitte maanteid ületades surma saada.

'Oot, et kas see nüüd ongi kuni reisi lõpuni nii, et sa ei pea midagi mõtlema, et sa lihtsalt käid ja reisid ja sul on jumala kama, mis Eestis toimub?' küsib M lõpuks - ja raul ei saa teha muud kui noogutada. Pole päris nii et oleks täiesti ükskõik - kuid muutuvad prioriteedid ja väärtusted ja see, mis tundus veel paar päeva tagasi olevat nii jube oluline, on oma olulisusest kaotanud väga kiirest väga palju.

Laos on nagu Aasia ja Aasia on nagu kodu ja raul on uskumatult rahul, et ta jälle mõneks ajaks siin tagasi on.

Kommentaarid