Otse põhisisu juurde

Chiang Maist

Iga päev toob tänavapilte juurde turiste.

Vientianes oli turiste suhteliselt vähe. Vang Viengis oli neid juba rohkem, aga noortel Austraalia backpackeritel on oma baarid ja kohad kus olla, nii et ega nad nii väga silma ei hakanud. Luang Prabangis kohtas turiste juba märkimisväärsemalt rohkem, kuid neid oli ikkagi nii vähe, et sageli turistid tervitasid tänaval üksteist noogutustega. Luang Namtha oli turistidest taas päris tühi. Chiang Rais oli neid juba piisavalt, et nad muutuvad tavaliseks.

Chiang Mais on turiste juba rohkem kui kohalikke inimesi.

Mitte et see oleks läbinisti halb kuna, olles aus, on ju ka raul ja M samasugused turistid. Lihtsalt turistide küllus mõjutab tänavapilti ja hindu ning iga ööbimiskoht uues linnas peale Laost on muutumas taas tublisti kallimaks. Toiduturgudel ja tänavatoiduputkades toidu hinnad tõusevad, olles küll endiselt paari euro raamis toidu eest, kuid seda on ikkagi märgata. Turistid lehvivad Chiang Mai tänavatel, istuvad, hõiguvad ja räägivad keelte paabelit.Turistud istuvad Starbucksis, mida on siin üle linna laiali puistatud mitu, nosivad KFCd ja Macdonaldsit ja närivad Subway võileibu. Küll aga ei kohta turiste hilja õhtul toiduturul pelmeenide hinna üle kauplemas, mis on rauli poolt samuti täitsa okei.

Chiang Mai on enamvähem nagu Chiang Rai, lihtsalt suurem ja turistilikum. Siin on taas templid ja ööturud ja toiduturud, mis serveerivad suurepärast toitu, mis Eesti terviseametnikel tekitaks ilmselt infarkti. Esimesel õhtul peale Chiang Raist saabumist õnnestub raulil hankida tänavaputkast omale kausitäis suurepärast vürtsikat mereannisuppi, mille helpimise käigus teda etteheitvalt jälgib kõrvallaua all pesitsev suur ja hästisöönud rott ('Grillimiseks hea,' mõtleb raul automaatselt). Rotid siblivad rauli ja M hotelli ukse kõrval oleva 7/11 poe prügikottides ja kooserdavad niisama ka häirimatult igal pool ringi, ning ega ka toiduturgude sööjad ja kokad ei paista ennast sellest liigselt häirida laskvat.

Chiang Mai on iseenesest kena linn, mille tänavatel saab ekselda ja hulkuda ja osta M-le prooviks duriani. Siin on gigantne ööturg ja väikesed turistidele mõeldud kohvikud. Nendele, kes tahavad, on siin piisavalt võimalusi minna linnast välja kanuutama ja elevantidega ratsutama, kuid raul otsustab need avantüürid seekord vahele jätta. Selle asemel keskendutaksegi lihtsalt kõndimisele, aeglaselt templite rohelistes aedades jalutamisele ning puhkamisele ja peab tunnistama, et Tai on puhkamiseks hea. Siin pole küll vahest seda adrenaliini, mis tuleb tundmatus kohas kolamisest, millegi uue avastamisest, siin on kõik lihtne ja selge ja ingliskeelne, kuid siin pole vaja ka mõelda ega planeerida. Sa oled, tiksud rahulikult läbi ümbritseva linna, rüüpad oma smuutit ja ei saa arugi, kui päev on õhtusse jõudnud.

Tiksumiseks on Chiang Mai suurepärane linn - ja nii tiksuvadki raul ja M kaks päeva natuke sihitult, väljalülitatult, puhates. Küll tulevikus jõuab jälle olla asjalik, jõuab jälle võtta ette uusi matku ja avantüüre, sõita katkiste bussidega ja kuigi varsti peaks hakkama minema Bangkoki poole, siis sinna viib ju ka kiiresti ja lihtsalt AirAsia lennuk, et istud peale ja vhüüt, oled kohal - ei muret ega probleemi, kiire ja odav, eks. Praegu aga puhkame ja ei mõtle. Mkm. Oleme viisakad ja mugavad nagu eurooplased. Laos oli väsitav ja praegu on meil ju ikkagi puhkus ja pole ju nii, et kogu aeg peab ringi tormama ja tormamiseks alati võtma kõige odavamad ja ebamugavamad reisilahendused, eks?

Nojah, kui nii muidugi võtta, siis Chiang Maist läheb Bangkokki ka öörong. Mitte et seda peaks võtma, haha, ei. Magad seal ju nagunii ei saa, ja rapub ja on üldse raske. Lennuk Bangkokki maksab sama palju ja on kiirem, mhm. Ei pea sõitma rongiga. Oleme parem kauem Chiang Mais, tiksume selles helesinises vati sees ja võtame veel tänavalt ühe kookospähkli. Ei pea kohe mingite imelike reisivahenditega ära tormama, mkm, ei pea.

Ja nii ostavadki raul ja M öörongipileti Bangkokki.

Kommentaarid