neljapäev, 26. oktoober 2017

Lumest

Raul astub hommikul maja uksest välja ja seisatab. Eilne kuldsete lehtedega kaetud maailm on asendunud märja valge lumise maastikuga.

Raul põrnitseb õue. Trepi kõrvale on keegi lükanud kokku suure kuhja lund ja see põrnitseb teda vastu.

'Ma põhimõtteliselt vihkan sind,' konstateerib raul lõpuks.
'Ma tean,' on lumi nõus.
'Sinu eest ma kunagi põgenesingi Aasiasse,' ohkab raul.
'Jah, aga oled tagasi sina ja olen tagasi ka mina,' noogutab lumi.
'Kas sa ära ei tahaks äkki sulada?' küsib raul lootusrikkalt.
'Kas sa perse ei tahaks äkki minna?' pärib lumi vastu.

Raul ohkab veel korra sügavalt ja astub trepilt alla. Jäine teepind libiseb ta jalge alt ning ilma tseremoonitsemata lendab raul otse lumehange. Hellalt mähib pehme vettinud lumekuhil rauli oma niiskesse embusesse, pugedes krae vahelt sisse ning täites suu ja silmad jaheda pehme massiga.

Raul puristab ja ajab ennast lumekuhja naeru saatel taas püsti ja seab sammud Kadrioru poole, urisedes omaette ja rookides lund riietest välja. Ümberringi ukerdavad inimesed libedal teel ja suverehvidega autojuhid on meeltheitvate nägudega lumehunnikutes kinni. Pargis on lapsed veeretanud kokku suure lumememme ning mängivad selle ümber kulli ja park kajab nende kilkamisest.

Raul kummardab ja haarab peotäie lund ja vormib selle palliks. Lumepall vaatab raulile otsa ja pilgutab silma.
'Ma lähen homme jälle ära,' teatab raul.
'Ma tean,' noogutab lumepall sõbralikult.
'Ma ei näe sind nüüd kaua aega,' ütleb raul.
'Ära muretse, kui sa astud tagasi tulles lennujaamast välja, siis ma olen sind ootamas,' lohutab lumepall.

Raul noogutab, hüpitab lumepalli mõtlikult käes ja, olles jõudnud kontori juurde, virutab selle vastu seina. Lumepall jääb krohvi külge kinni, valge lärakas keset halli paneeli, väljakutsuv, kuid siiski sõbralik naeratus näol.

Ja raul noogutab lärakale nagu vanale sõbrale ning sammub trepist üles. Peaaegu alati on enne tema reisimist sadanud lund, olgu see kevadel või sügisel või talvel. Lumi on samasugune indikaator, et on aeg minna, nagu sügisel lahkuvad luigedki. Lennujaama minnes sandaalidega läbi jäiste veeloikude ja lumekuhjade kahlamine on lahutamatu osa rauli reisidest.

Veel viimane päev enne minekut.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar