Otse põhisisu juurde

Üheksandast päevast Namiibias


See algab hommikusöögiga.

Hommikusöökidest on meie laagriplatsidel saanud omamoodi rutiin – gaasipõleti käimapanek, tee tegemine, võileivad, jogurt ja muu laagriplatsil tehtav. Vahelduseks aga on käesoleval hommikul hommikusöök samuti hosteli poolt – mitte midagi erilist, kuid ikkagi vaheldus.

Lisaks palavikule on raulil tekkinud tõsine sügav köha ning peavalu aga mehed ei nuta.

Lisaks on käes päev, kus peaksime kätte saama oma Swakopmundi korteri. Swakopmund on kuurortlinn- midagi meie Pärnu sarnast, ainult vähemate rullnokkade ning rohkemate palmidega. Kuna siit alates lõpeb meie reisi ’metsik’ osa ning siin on plaanis pikemalt peatuda, siis on juba broneeritud meile korter Cornerstone Guesthouse Moringa Gardensi majas.

Cornerstone Gueshouses võtab meid vastu uskumatult tore tüüp (kuuendat põlve namiiblane), kes broneerib meile järgmise päeva sandboardimis-tripi ja aitab planeerida ka teisi tulevasi tegevusi. Korteri saame kätte kella kahest, nii et senikaua on vaja aega tappa – ja see aeg veedetakse suveniiripoodides ja kohalikul turul tingides. Meelelahutuse eest hoolitseb seekord K., kes kõnnib ülimalt efektselt vastu liiklusmärki.

Igasugust turistikraami on turul nii palju, et võtab silmad kirjuks – kuid raul avastab ennast kummalisel kombel taga igatsemas Opuwo himbade naeru ja siirust ja rõõmsameelsust ning nende poolt pakutavate vidinate ja ehete autentsust. Swakopmundi kaupmehed ja siinne kraam on kuidagi võlts ja turistilik massitoodang ja loomulikult ülehinnatud. Müüjad kutsuvad sind oma vennaks ja suruvad sul kätt ja püüavad sulle pähe määrida mingit ilmselgelt kusagil tehases massitoodanguna valminud loomakuju,  selgitades, et on seda ise päevade kaupa voolinud, kuigi täpselt samasid kujukesi müüvad kõik kaupmehed – ning kõik see mõjub himbadega kauplemise kogemuse kõrval väga alaväärtuslikult. Lõpuks korjab raul üles karbi Aafrika lauamänguga – sellesamaga, millega damarad omavahelisi konflikte lahendavad – vähemalt mingigi kasu asjast ja mine sa tea, äkki kunagi on vahest vaja külade peale mängida. H. ostab omale kausi ja ütleb, et tal läks lihtsalt süda nii haledaks kui kuulas kaupleja kurba juttu oma raskest elust.

Kõige selle juures aga mõtleb raul, et oleks pidanud Opuwost himbade käest rohkem nänni ostma.

Moringa Gardensi korter on suurepärane. Kesklinnas asuv korter, kõrge laega elutuba, kolm magamistuba, nii et H. saab laiutada rõduga magamistoas kaheinimesevoodis ja raul mahutab ennast lastetuppa, kaks vannituba, kolm rõdu  ja kõik muu vajalik miinus internet. Hinna-kvaliteedi suhtelt on see ilmselt parimaid võimalikke ööbimisvõimalusi Swakopmundis.

Raul kasutab ka juhust ja lööb kokku arved ning senini kulutatud raha, et näha, kui palju nad on rohkem kulutanud võrreldes esialgse reisieelarvega ning avastab omaenda suurimaks hämmastuseks, et nad on kulutustega enam-vähem graafikus vastavalt esialgu planeeritule.

Õhtul minnakse linna pealt otsima teatud taimedest valmistatud teatud jooke, et seda segada teise teatud joogiga (ning lisada sinna ka laimi ja/või sidrunit), ning avastatakse, et nimetatud jooke müüakse ainult teatud päevadel teatud poodides teatud kellaajani ning antud hetkel ei ole vajalikud tingimused täidetud. Alkoholipiirangud on Namiibias karmid nagu Põhjamaades.

Kommentaarid