Otse põhisisu juurde

Kurbusest

Raul avastab, et ta on juba ligemale kuu aega olnud kurjategija ning sõitnud ringi kehtetute autojuhilubadega. Seda probleemi läheb ta kõigepealt lahendama perearsti juurde, et saada tervisetõend, mis kinnitaks, et raul on igatepidi jonksus inimene, kes võib juhtida erinevaid neljarattalisi sõpru. Kuna arsti juurde mõistliku aja jooksul aega ei saa, siis ta natuke aega nutab telefoni otsas, ning saab pereõe käest loa tulla lihtsalt ukse taha ootama, et kontrollitakse rauli tervis ära mõnel vabamal hetkel.

Kui Raul kohale jõuab, siis kontrollprotseduurid käivad kiiresti. Vahepeal tunneb õde huvi, et kas raul on ka üks nendest kümnetest jobudest, kes pole tähele pannud, et nende load on viimasel ajal aegunud. Raul nõustub et jah, ta tõepoolest on üks nendest kümnetest jobudest ja selgitab, et ta tahab lube korda ajada veel enne ärasõitu. Õde küsib et kuhu raul sõidab. Raul ütleb et Aasiasse. Õde küsib et mida tegema. Raul räägib hingestatult purjeretkedest tundmatusse, ujumisest koos haidega, malaariaravimiteta ringihulkumist kohtades, kus malaariasääski vahest ainult natuke vähem kui siivutuid mõtteid teismelise poisi peas ning loomulikult lendamisest Euroopa akrediteeringuta lennufirmadega.

Õde kuulab ja vaatab rauli arstitoimikut pika pilguga.

'Napilt kolmekümnene, nii noor mees veel...,' ohkab ta sügavalt.

Kui raul lahkudes õele head päeva soovib, siis võiks ta vanduda, et õe silmanurgas on väike pisar.

Kommentaarid

  1. Ning kui Raul peaks kunagi ikkagi tagasi tulema, siis ei taha oota nemad Rauli veredoonoriks, nii umbes täpselt 1 aasta.

    VastaKustuta

Postita kommentaar