Raul põrnitseb mõtlikult oma peegelpilti.
Nojah. Ahsoo. Või et siis sedasi. Et nagu noh. Ehh. Mkm.
Vaevaliselt sikutab raul seljast ära riided, millega on mitu korda varem saanud Aasias käidud ja vajub mõttesse. Ilmselgelt on riietel kombeks aastate jooksul tõmbuda kapis kokku sest, noh, ükskõik kuidas ka ei proovi, enam ei lähe püksid jalga. Särgid ka mitte. Tegelikult, mitte midagi väga enam ei lähe, kuni aluspesuni välja. Huvitav küll, miks tehakse tänapäeval riideid, mis aja jooksul iseenesest kokku tõmbuvad, ja siis pärast, kui oled need selga pannud, näed välja nagu joogapükstes sardell.
Ega's midagi, tuleb otsida lahendusi sealt, kus kõik mured alati saavad lahenduse, ja raul sukeldub Amazoni, tellima omale uusi aluspükse, millega saaks Aasiasse minna.
Kui kiirkulleriga kohale toodud asjad on saabunud, sikutab raul pakendi lahti ja võtab rõõmsalt oma värskelt saabunud ökomöko ekstra hingavad supervenivad gigamugavad übervetthülgavad susped sealt välja.
Midagi on pakendis valesti.
Sinna peale on kirjutatud 'Sokid'.
Raisk. Amazon on saatnud vale asja. Ja ilmselgelt enam pole aega uusi asju tellida.
Teisest küljest muidugi paistab, et need sokid on samuti ekstrahingavad supervenivad gigamugavad ja vetthülgavad ökomöko kraam, nii et vahest pole veel kõik kadunud.
Teisest küljest muidugi paistab, et need sokid on samuti ekstrahingavad supervenivad gigamugavad ja vetthülgavad ökomöko kraam, nii et vahest pole veel kõik kadunud.
Niisiis seekord võib näha Aasias kondamas keskealist meest, kellel on aluspesu asemel sokk kubemekoha ees rippumas.
See reis on alanud hästi.
Kuhu eelmise aasta blogi kadus???
VastaKustutaTjah. Sellega läks natuke nagu umbes niimoodi, et kogu reisi jooksul polnudki nagu midagi kirjutada. Plaan oli käia läbi Malaisia, aga see plaan algas ja lõppes Kuala Lumpuris, kus lõpptulemusena jäime rohkem kui nädalaks peatuma, vaadates Petronase torne ja ujudes basseinis. Ja noh, sealt edasi Jaapanis oli jälle Kyoto ja Tokyo (okei, Nagasaki ja Fukuoka ja Beppu ka), aga Jaapanis on kirjutada kuidagi raske, sest, noh, kui palju sa ikka kirjutad suurepärasest ramenist ja imelistest vaadetest ja viisakatest inimestest, oleks olnud selline kordamine. Ainukene ergas mälestus, mis sellest on, on Beppu ja Osaka vaheline praam, kus olime ainsad lääne turistid ja magasime samas kajutis 50 jaapanlasega.
KustutaTegelikult märkmed on olemas kusagil ja teoreetiliselt kunagi tulevikus võib muidugi sellest ka kirjutada, aga minu standardite kohaselt oli tegemist jube igava reisiga. Nagu oleks puhkus...