Laoses edasi liikumisest (7)

Äratuskell heliseb hirmus vara.

Raul keerab külje ja vajutab lõugava telefoni kinni. No ei pea alati jõudma ju kella seitsmesele bussile, no ei pea, küll tuleb kell kaheksa järgmine buss ja ega ma ju magama ei jää, näkää. Ainult korraks panen silmad uuesti kinni. Voodi on nii pehme ja konditsioneeritud õhk nii meeldivalt jahe ja ma kohe hakkan ennast liigutama.

Kell kümme kangutab raul uuesti ühe silma lahti. Kurat. Sinna läksid nüüd vist Pakse bussid.

Järjekordne plaan on üle aia läinud. Õhtul hotellilauas olnud kuli ütles küll, et esimene buss läheb kell seitse ja järgmine kell kaheksa ja siis üheksa, aga vaevalt et enam hiljem midagi läheb enne õhtuseid ööbusse. Igatahes on asi jama ja raul otsustab, et jamadega tegeleb ta peale hommikusööki. 

Hommikusöögiks leiab raul lähedalasuvast kohvikust gigantse portsjoni nuudlisuppi, samas kui M põrkub tagasi Euroopasse ja võtab fish and chipsi. Kohvik on valdavalt euroopa stiilis ning täis äri ajavaid kohalikke ja Jaapani ärimehi, kes suruvad käsi ja vaatavad koos tähtsaid pabereid ning põrnitsevad jahmunult seljakoti ja sakris habemega sisse vajunud ja igakülgselt ümbrusesse sobimatut rauli.

Kuna aga jamade lahendamist ei saa kaugemale lükata tuustib raul ka kiiresti foorumites ja avastab, et väidetavalt peaks minema üks buss ka pool üks ja kella vaadates selgub, et vähemalt teoreetiline võimalus on küll olemas, et nad jõuavad sellele, eeldusel, et leitakse bussijaama kaosest õige kassa ja õige buss. Õige kassa leitakse – piletid 40 000 kipi -, õige buss samuti ja raul ja M ronivad bussi ja vaatavad ringi.

Raul on kõigeks valmistunud. Kott on täis topitud vett ja toitu. M on varustatud reisitablettidega. On olemas kõrvaklapid ja -tropid disko jaoks. Silmaklapid, et ei peaks vaatama karaokevideoid.  Soe pluus kui peaks hakkama külm. Teine särk kui peaks olema nii palav, et vahepeal vaja särki vahetada. Läbi on mõeldud kõikvõimalikud kriisid ja võimalused.

Milleks raul pole valmistunud, on buss, millesse ta just on astunud.

See buss oli vana juba ilmselt siis, kui esimesed inimesed otsustasid, et oleks äkki hea mõte puu otsast alla tulla. See buss pole kunagi ilmselt uus olnudki. See buss moodustus tõenäoliselt ühe osana Suurest Paugust, kus kirjeldamatu juhuse tõttu kogunes üks sürrealistlik aatomite kogum bussitaoliseks kehaks, mida seejärel piitsutati miljonite aastatega. Tõenäoliselt kui esimene kala ettevaatlikult veest välja ronis, sõitis see buss temast üle. Kui vaalade esivanemad olid ennast peaaegu kuival maal sisse seadnud, siis nad ilmselt ühel päeval nägid seda bussi ning mõtlesid, et persse see kõik, ning läksid tagasi merre. Tõenäoliselt stegosaurus on kunagi tagunud selle bussi külgi oma sabaga ning tyrannosaurus rex närinud selle rehve ja saanud sellest seedehäired.

Raul vaatab bussi mõlkis seinu. Akende ees jõuetult rippuvaid kardinaid, mis on kunagi olnud ilmselt oranžid, aga praegu moodustavad vikerkaarevärve nagu oleks keegi sinna nuusanud, ning seejärel seda bensiinis leotanud. Aknaid, mis said viimati puhtaks suure veeuputuse ajal. Käigukangi, mis on ilmselt pooleks, kuna seda on lapitud teibiga ja teibirull torgatud käigukangi otsa, juhuks, kui kang peaks uuesti poolduma. Laes olevat katuseluuki, mis pole mitte metallist, vaid poolmädanenud laudadest. Laetulesid, mis on ammu küljest ära tulnud, nii et on näha üksnes pirn ja katkine trafo. Auke laes, kus kunagi on olnud konditsioneeri avad, aga nüüd kurblikult rippuvad katkised juhtmepuntrad. Vahekäigus hunnikus vedelevaid veepudeleid, Beer Lao purke ning katkiseid plastiktoole.

Raul vaatab ringi ja mõtleb, et selleks ta küll valmis polnud ja ootab, et millised õudused nüüd toimuma hakkavad.

Sellest tuleb kõige meeldivam bussisõit, mis raulil Laoses on senini olnud.

Kuigi konditsioneeri pole, on võimalik avada aknaid ja nautida sisse puhuvat meeldivalt jahedat tuult. Vahepeal on sadanud ning õhk on värske ja lõhnab sooja asfaldi järele ja akna taga asenduvad mäed  järk-järguliselt tasaste lagendikega. Bussi amordid on ammu kõdunenud roostepuruseks mälestuseks, kuid kuna ka istmed on ammu purud ja võnguvad bussi hüplemise taktis, siis on pigem tunne, nagu viibiks kiiktoolis. Piisavalt palju tehakse peatusi, kus bussi ümbrus saab täis pissivaid inimesi ning vahepeal korraldatakse bussi invasioon tänavamüüjate poolt, kelle käest raul hangib värsket mangot ja kleepuvat riisi, mida bussis on ütlemata hea nosida.

Kuus tundi hiljem Paksesse jõudes on raulil siiralt kahju, et see nii kiiresti läbi sai.

Pakse bussijaam asub mõned kilomeetrid linnast väljas ning inimesi täistopitud tuktuk toob rauli ja M kesklinna. Tegemist on esimese korraga, kus raul jõuab Aasias uude linna ning tal pole vähemalt üheks ööks ööbimist broneeritud, nii et seljakotid lähevad selga ning alustatakse öömaja otsingutega. Juba esimeses kohas, mille raul on välja valinud, leiavad nad suure toa, kus aktsepteeritava hinna eest saab toa, kus voodeid on rohkem kui vaja ning mille rõdult saab nautida tänavavaadet. Lähedal asub India söögikoht, mis serveerib raulile nii südamelähedast masala dosat – India pannkooki, millesse raul Indias olles armus, kuid mida Eestist ei ole võimalik saada. 

Plaan on ka uurida võimalusi lähedalasuval Bolavani platool trekkimiseks, kuid Green Discovery – ümbruse parim matku korraldava ettevõtte - kontorisse sisse astudes selgub, et hinnad erinevate matkade jaoks on kolossaalsed, küll aga on järgmisel päeval võimalik liituda kahe sakslasega, kes lähevad tukiga kogu päeva kestva Bolavani platoo tuurile. Raul ja M mõtlevad natuke, arvutavad ja löövad käed – kuigi eelistataks mitmepäevast jalgsihulkumist, võib kitsastel aegadel aktsepteerida ka teisi lahendusi, et Bolavani platoo legendaarsed kosed ja kohviistandused ära näha.

Õhtu veedab raul kirjutades ja lugedes hosteli terrassil, sügades ühte kohalikku koera kõrva tagant, samas kui teine peab kõrvalolevas purskkaevus aktiivselt gekodele jahti ning pritsib kogu maailma vett täis.

See on veel üks Laose eripära – mõnikord sünnivad planeerimatusest parimad tulemused.