Teisest päevast Namiibias

See algab hommikuga.

Hommikud Namiibias on külmad ning hommikusöögid mahukad. Londinigi külalistemaja omanik Alex on uskumatult külalislahke, loopides nõuandeid vasakule ja paremale (’You know what to do when you meet a lion? You grab a knife and cut the person next to you, then run like hell’). Hüvastijätul soovib meile suurepärast Aafrika seiklust ning et kui me peale oma ringreisi uuesti tema juurde maandume (viimasel päeval enne tagasilendu), siis soovib ta detailset ülevaadet. Surume kätt ja jääme ootama oma transporti rendiauto juurde.

Üllatavalt saabub autorendipoiss enam-vähem kell üheksa ning kärutab meid mööda Windhoeki hommikusi tänavaid meie auto juurde.

Windhoeki üks peatänavaid. Vasakul on turistilõks. Poolalasti himbadega.

Autoks on meil särama löödud beež Toyota Hilux, millel on ära õlitatud põrkeraud ja rehvid. Lisaks on autole külge poogitud laagrivarustus, mis lahtiseletatult tähendab, et auto katusel on kaks telki, mida on võimalik üsna lihtsalt lahti tõmmata ning kuhu on seejärel võimalik redeliga ronida. Peaks pakkuma natukene kaitset erinevate näljaste Aafrika loomade vastu. Samuti on komplektis magamiskotid, neli tooli, laud, gaasipõleti, grillimisasjad, toidunõud ja muud vajalikku. Külmutuskapp samuti.

Meiega tegeleb kohalik rõõmsameelne valge tüüp, pärit LAVist, abiellunud sakslasega, kolinud Namiibiasse ning lahutanud. Rõõmsameelselt ilkudes ja irvitades määrib ta meile ilma igasuguste pingutusteta kaasa miljon  erinevat kindlustust ning viib autot üle vaatama.

’…and if you see that you are going to run over an animal, don’t try to avoid it. Just hit it or you’ll turn your car over. Then, if you need meat, you can grab a knife and cut some. Or you can just throw the corpse in your car and bring it back to us and we’ll pay you for it.’

H: ’If we come back with 6 antelopes in our car, will you buy them all?’

Tüüp: ’Of course, we can even give you discount .’

Raadiot üle  vaadates:

Raul: ’Oh, you don’t have USB in your radio to plug our iPods in or any other options for additional equipment?’

Tüüp: ’THIS IS AFRICA’

Peale natukest siblimist-sebimist viskavad kohalikud mustad poisid meie tavaari autosse ja sõit võib alata.  Rooli läheb esimesena K., kes Namiibia vasakpoolses liikluses meeleheitlikult orienteeruda püüdes ajab jätkusuutlikult segamini suunatuld ning kojamehi. Lähimasse kaubanduskeskusesse saabume konkurentsitult kõige puhtama esiklaasiga kogu Windhoekis.

K. harjutamas tagurdamist supermarketi parklas. Pange tähele kuidas esiklaas särab.

Hankinud poest piisavalt varustust ja toitu järgnevaks sajaks aastaks ning laadinud selle auto peale, on aeg suunduda sinise silmapiiri poole.

Natuke linnast väljapoole sõites saab selgeks, et sinine on see enamasti savannitulekahjudest tekkinud põlengusuitsu tõttu.

K. maadleb autoga, raul timmib erinevaid kohalikke raadiojaamu ning püüab mõista GPSi, mis ajab mingit jama. Mida edasi, seda enam hakkame kohtama ka loomi – kord sebib tee ääres kari tüügassigu, siis põrnitseb eemalt gasell, natuke edasi on terve punt ahve ennast sisse seadnud.

Võttes arvesse seda, et me veel ei oska autoga päris hästi ringi käia, on esimene päev planeeritud üsna lühikeseks – lõpetame selle Buschweld Rest Campis, natuke Outjost eemal, läbisõit kusagil 320 kilomeetrit mööda suurepärast asfaltteed. 

Laagri ülespanek võtab arvatud paari tunni asemel umbes viisteist minutit, mille järel saab teha tutvust laagrielu rõõmudega nagu gaasipõletil tee ja makaronide keetmine.

 Kusagile sinna vahele mahub ka kiire jalutuskäik mööda mäenõlva, sealt Outjost ja kohalikest taimedest metsiku koguse piltide tegemine ja muud asjad, mis Aafrikale omased, näiteks ehmatamine selle peale, kui geko sul üle varvaste jookseb.

Geko, kes on kindlasti sugulane sellega, kes püüdis natuke häbelikult rauli varvastega sooje suhteid luua.

Vaade, millega Namiibias sai kiiresti tuttavaks - silmapiiri poole suunduv tee.

Suunaviitadest ei saanud me lõpuni aru. Kord näitasid need edasi, kord tagasi ja mõnikord  teravate okastega võssa. Enamasti võssa.

Vahepeal tulevad meie laagrit kaema ka paar imepisikest kohalikku sõralist, kes ristitakse tikitikideks ja keda A. kamandab autoriteetselt kajava häälega lähemale. Tikitikid ei tee kuulmagi ning edaspidi krabistavad nad võsas turvaliselt A. hääleulatusest väljas.

Traditsiooniline aafrikapärane õhtusöök - pasta bolognese vabas õhus fallosekujulise taskulambi valguses. Pildilt on puudu tikitikid, mõistetavatel põhjustel (A.).

Kusagil kella üheksa paiku õhtul tundub olevat ütlemata mõistlik magamiskotid lahti rullida ja ära auto katusel olevatesse telkidesse magama pugeda. Kuna Aafrikas on ütlemata soe, siis ei viitsi telgi katet keegi kinni panna ning soojast ja Aafrika ööhelidega täidetud maailmast jääb meid eraldama üksnes moskiitovõrk.