Raul põrnitseb aknast välja. Midagi trummeldab vastu akent - midagi märga ja külma ja kahtlast. Võib-olla on see vihm. Võib-olla lörts. Võib-olla kajakasitt. Pead igaks juhuks välja ei pista ja raul mässib ennast teki sisse ning rüüpab auravat Laose teed.
November on käes ning see on esimene november üle mitmete aastate, kus raul avastab ennast kodumaa pinnalt. Ammu oleks olnud aeg pakkida seljakott ning seada sammud maailmajao poole, mida ta südamest armastab. Kusagil seal on riisiterrassid ja ploomivein, kookospähklid ning rohelised metsad.
Kuid isegi kui raul hetkel pole Aasias, siis see ei tähenda, nagu ta poleks sinnapoole tasapisi teel. Lennupiletid on olemas - müstilise juhuse tõttu oskas raul kogemata leida omale taas piletid, millega õnnestub ilmselt kombineerida nii Kaug-Aasia kui Jaapani. Novembri asemel on seekord reisi ajaks märts. Sügise asemel kevad. Kirjute sügispuude asemel lootus näha kirsiõisi.
'Me tuleme siia tagasi,' ütles M ligi aasta tagasi Tokyos, ning paistab, et tal oli tuline õigus.
Me tõepoolest läheme sinna tagasi.
Kommentaarid
Postita kommentaar