Otse põhisisu juurde

Pildistamisest

H avastab, et viisataotluse jaoks on vaja ka pilte ning läheb suvalisse fotostuudiosse neid tegema. Raul, kes samal ajal istub natuke nukralt kontoris laua taga, hakkab ootamatult saama telefonikõnesid, kus meelt heitva häälega H küsib, et kui suured need pildid peavad olema. Telefonikõne taustal keegi karjub koleda häälega. Raul on nagu taevast kukkunud ega tea midagi, ajab mingit jama ameerika nõuetest ja tollidest.

Natukese aja pärast helistab H uuesti ja ütleb, et kui raul tahab kohtuda Hästi Kurja Tädiga ja saada väga koledaid passipilte, siis ta peaks minema samasse kohta pildistama. Raul manab näole oma kõige võluvama naeratuse ja lähebki.

Kuuldes, et raul tahab Namiibia viisa jaoks pilte, ütleb Hästi Kuri Tädi sügava põlgusega, et näh, siin enne käis ka mingisugune kes tahtis neidsamu pilte, aga ei teadnud kui suuri. Raul naeratab ja ütleb, et käivad siin ka igasugused ja et tema võtaks sama suured. Tädi peaaegu naeratab ka, või siis vähemalt lõpetab hammaste kiristamise.

Siis hakkab raul maksma. Makseterminal ei kõssagi ja ei aktsepteeri rauli kaarti. Tädi ütleb et raul võtaks kaardi välja ja pistaks uuesti sisse ja kui raul nii teeb, siis terminal teeb plaks ja sureb ära. Hästi Kuri Tädi, kes vahepeal oli juba Mitte Enam Nii Kuri Tädi, muutub Natuke Karjuvaks Väga Kurjaks Tädiks. Raul maksab sularahas ja poeb peitu riiuli taha, kus teda ootab Suur Karvane Vaikiv Mees. Raul mõtleb et teda nüüd hakatakse vist peksma, aga tehakse temast hoopis hästi kole pilt ja öeldakse, et tule kümne minuti pärast tagasi. Seejärel istub Suur Karvane Mees arvuti taha ning lööb rõõmsalt lahti pildid poolalasti naistega.

Kui raul kümne minuti pärast tagasi tuleb, siis Hästi Kuri Tädi taob terminali rusikaga. Raul haarab pooljoostes pildid ja teeb et minema saab.

Kommentaarid